Kasvatus eri kultuurides
tasakaalu. Seni kuni inimene vaid tarbis (st võttis ja kasutas, mida loodus võimaldas: pidas jahti, korjas
söödavaid juuri, kalastas), oli loodusel suhteliselt kerge tasakaalu taastada. Populatsioon ei olnud veel
suur, inimesed tapsid loomi ja korjasid taimi niipalju, kui vajasid söömiseks. Säilitada suurt kogust toitu ei
osatud. Suguharud rändasid ringi ega saanud ühte piirkonda lõpuni laastada. Inimene elas loodusega sõb-
ralikus koosluses, kuid viimane õpetas inimesele ka hirmu, ettevaatust ja kannatlikkust. Looduse kaudu
mõistis inimene igavikku, surma, aja tinglikku perioodilisust (aastaaegade, kuufaaside, ööpäeva
vaheldumist). Ümbritsev loodus lohutas ja andis turvalisusetunde, sest kõikidele stiihilistele õnnetustele
uputustele, tulekahjudele, rajudele ja tormidele järgnes taas rahu ja päikesepaiste ning elu tervikuna ei
kadunud kusagile.
annaabi.ee 
