Tunnetusteooria alused
et aju eri osades on oma eriline tähsus üksteise suhtes: frontaalaju osas kahjustus on teistsugune
kui väikeajus. Tähtsaim osa mälu mehhanismide selgitamisel on ajukoorel ja hippokampusel
(elektrofüsioloogilised ja magneetkompuuteruuringud). Ajud funktsioneerivad ühtse süsteemina.
Kui aju eri osades tekivad kahjustused, ni on ka vastav haigus diagnoositav näitek Parkinsoni,
Alzheimeri või Korsakowi tõvena. Mälumehhanismid on siirdunud ilmselt ikka rakutasemele, siis
kahe närviraku välise sünapsi funktsioneerimiseni (LTP-long-term potentiation ja glutamaatiin-
NMDA retseptorid). Molekulaargeneetika on esirinnas nüüdisaju ja mälu uuringute selgitamisel.
Nüüdisaja teadusuuringute alusel on ajus enam kui 100 miljardit närvirakku, mis on üksteisega
ühendatud keerulise võrgustikuga. Üest närvirakust teise liigub informatsioon ja erinevate
keemiliste virgatsainete (transmitterite) kaudu. Närvisignaali võimendamine toimub kindlates
annaabi.ee 
