Bioloogia (algloomad)
Valguse leiab ta üles silmatäpi abil. Pimedas toitub ta veesolevates orgaanilistest ainetest, mis
tekivad nt. lehtede lagunemisel;
Eritamine: Selles on pulseeriv vakuool;
Sigimine: Silmviburlasel esineb pikipooldumine. Ebasoodsates tingimustes moodustab ta
tsüste.
Kingloom
Elupaik: lombid, ojad jt. mageveekogud;
Suurus: 0,1-0,3mm;
Toitumine: toitub peamiselt heinabakteritest. Ripsmete (tõõgu?) suunab ta bakterid rakusuule
ja sealt edasi rakuneelu. Seedimatud bakterite kestad jäägid eritatakse rakupäraku kaudu.
Eritamine: Vedelate jääkide eritamiseks on tal kaks pulseerivat vakuoolt.
Sigimine: Paljuneb pooldumise teel, kuid aegajalt liituvad kaks kinglooma suurväljade
kohalt. Seejärel vahetavad nad pisituumade materjale ning siis poolduvad uuesti.
Tähtsus looduses:
1.Algloomad toituvad ainuraksetest vetikatest ja surnud organismide ainetest ning on ise
annaabi.ee 
