Bakterid
Üldist.
Neist arvati ka alguses, et nad võiks viirused olla. Nad on aga struktuurilt G– pulkade sarnased, sisaldavad DNAd ja
RNAd, neil on ka Krebsi tsükli ensüümid ja ribosoomid, nad poolduvad, neid inhibeerivad antibiootikumid. Patogeensed
liigid säilivad loomsetes ja lülijalgsete reservuaaris, levivad lülijalgsete vektoritega. Inimesed on juhuslikud peremehed.
Rickettsia liigid jagatakse tähnilise palaviku (Eesti kandis, Euroopas üldse pole, v.a. R. akari) ja tüüfuse gruppi.
Rakuseinastruktuurid tüüpilised G–: peptidoglükaan (õhuke), LPS (nõrga endotoksiiniaktiivsusega). Värvitakse Giemsa
või Gimeneze järgi. Rangelt intratsellulaarsed, leiduvad vabalt tsütoplasmas.
Rakku sisenevad, stimuleerides fagotsütoosi, siis degradeerivad fagosoomi membraani (toodavad fosfolipaasi).
Paljunevad aeglaselt pooldumisel (generatsiooniaeg 9…12 h). Orientia ja tähnilise palaviku grupi Rickettsia kasvavad
tsütoplasmas ja tuumas, vabanevad pidevalt rakust