"rakupikkustes" - 1 õppematerjal

Nimetu

põhimõtteliselt enamat ei võimalda. Aeglasemalt kui 1 µm/s pole eriti otstarbekas liikuda, sest siis ei konkureerita ainete difundeerumise kiirusega keskkonnas. Tegelikult on bakteril vees väga raske liikuda, kuna ta on väike ja ka keskkonna väikesed osakesed on talle takistuseks. On võrreldud näiteks sellega, kui raske oleks inimesel ujuda zelatiiniga täidetud basseinis. Seetõttu võtab bakteril edasiliikumine ka väga palju energiat. Otstarbekas on mõõta kiirust rakupikkustes sekundis. Näiteks Vibrio liigub edasi 200 µm/ ehk. 50 rakupikkust/s. Seega liigub bakter kiiremini, kui gepard (25 kehapikkust/s). Kõige kiiremini liiguvad polaarsete viburitega (just ühe polaarse viburiga) bakterid. Peritrihhid liiguvad aeglasemalt Arhede viburid- erinevused 1. Arhede ja bakterite flagelliinie valgud on erinevad. 2. Arhede vibur kasvab algusest, bakterite oma tipust 3. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil.