Iga valgu koostises on: teatud hulk aminohappe jääke aminohape on paiguatud ranges järjestuses amonohape on ühendatud peptiidsidemetega üheks ahelaks. Füüsikalised omadused: Enamik valke lahustub kergesti vees. Valkudel on nii happelised kui ka aluselised omadused, osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises Valkudest ja lipiididest koosnevad membraanid katavad kogu tsütoplasmat rakumembraanina Ei läbi biomembraane Transpordivad eirnevaid aineid vere vahendusel kudedesse Lihtvalgud (proteiinid) Liitvalgus (proteiidid) Päritolu Loomsed Taimsed Bakteriaalsed Viiruste valgud Valkude biofunktsioonid Ensümaatiline funktsioon- ensüümid algatavad ja hoiavad käigus mis tahes ainevahetusprotsesse. Regulatoorne funktsioon ainevahetuse regulatsioon valguliste hormoonide poolt. Struktuurne funktsioon
2. Amfoteersus (happelisus/aluselisus) Valgud on amfoteersed, s.t. neil on nii happelised kui aluselised omadused. Happelised AH annavad valgule happelised omadused, aluselised AH aga aluselised omadused. Valgud osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises. 3. Kolloid-osmootsed omadused Rakk koosneb tuumast, tsütoplasmast, membraanist ja rakukestast. Valkudest ja lipiididest koosnevad membraanid katavad kogu tsütoplasmat rakumembraanina, mis reguleerib ioonide ja molekulide sisenemist rakku. Membraani läbilaskvus sõltub pooride ja membraani läbivate molekulide mõõtmetest. Poolläbilaskev membraan - membraan, mis laseb läbi ainult ühtesid lahuse komponente (näit. lahustit) ega lase läbi teisi, suuremate molekulidega komponente. Ainete läbiminekut membraanist võimaldavad: difusioon ja osmoos · Difusioon - lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama kontsentratsiooni suunas
annaabi.ee 
