endomembraanide piirkondadelt. Selliste kesta valkude funktsioonid on: 1) kindlatüübiliste membraanis esinevate (ja ka lahustuvate) valkude kontsentreerimine membraani kindlasse piirkonda 2) punguva vesiikuli pinna deformeerimine kattevalkudest võrgustiku vahendusel mis võimaldab vesiikuli moodustumist Kolme tüüpi valgulise kestaga vesiikulid osalevad valkude transpordil ühest organellist teise: · klatriiniga ümbritsetud vesiikulid moodustuvad rakumembraanidest endotsütoosi protsessis ja trans-Golgi vesiikulitena mis liiguvad endosoomidesse; · COP II kaetud vesiikulid liiguvad karedapinnaliselt ER-ilt Golgi kompleksi; · COP I kestaga vesiikulid transpordivad valke cis Golgist ER-i ja Golgi tsisternide vahel retrograadses suunas. Kaveoolide vahendusel sageli sisenevad rakku viirused (näit papillooomiviirused), mis kaveoolidest liiguvad ER-i ja läbi ER membraani tsütosooli, kus toimub nende paljunemistsükkel
neuriidid moodustavad kortikaalseid ja subkortikaalseid ühendusteid. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde, mille kaudu tekib haistmistaju teadvuse tasemel. Haistmistee on erandlik: ta ei kulge läbi talamuse. Haistmistee lõpeb limbilise süsteemi eri kohtades. Lõhnaaine peab olema lenduv, vees- ja lipiidides lahustuv, see soodustab läbiminekut nii epiteeli katvast limakihist kui rakumembraanidest. Lõhnaained absorbeeritakse haistmisregiooni limaskesta, sealt difundeeruvad need haistmisraku karvakestesse. Lõhnaainete vastuvõtmine võib olla seotud sensori ehituse erinevustega. Sellisel juhul seotakse lõhnaaine spetsiifilise kuju ja suurusega just selle molekuli äratundmiskohta, see põhjustab Na+ või K+ kanali avanemise ja sensoripotentsiaali tekke. Kuid lõhnaained võivad sensorirakkudega reageerides moodustada ka kompleksühendi, mis aktiveerib adenülaadi tsüklaasi