_____________________________A. Roos______________________________ 13 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ 3.5 Okaspuu ja lehtpuu ehitus Okaspuu rakud on ühtlasema asetuse ja vormiga kui lehtpuu omad, puidu põhiosa moodustavad peamiselt ühte liiki rakud, trahheiidid (joonis 27e). Okaspuidu iseärasuseks on see, et tal esineb rakke, mis toodavad ja säilitavad vaiku. Lehtpuu puidu ehitus on keerulisem, koosnedes erinevatest rakuliikidest (joonis 28). Põhimassi moodustavad kitsad paksuseinalised tugirakud ehk libriformkiud. Seoses erineva rakulise ehitusega vaatleme okas- ja lehtpuu puitu iseseisvalt. Joonis 26. Okaspuu ja lehtpuu ehitus a kevadpuit; b sügispuit; csäsikiired
oskab nimetada üksikuid kehapiirkondi ja kirjeldada nende toiminguid; oskab nimetada kõiki tähtsamaid organsüsteeme; oskab kirjeldada organsüsteemide põhitoiminguid ja iga organsüsteemi koostööd teiste süsteemidega. Üldine sissejuhatus Iga elusorganism koosneb elu väikseimatest ehituskividest – rakkudest. On olemas ainuraksed elusolendid, kelle keha koosneb vaid ühest rakust, ning hulkraksed elusolendid, kelle keha koosneb paljudest erinevatest rakuliikidest, kus igal rakutüübil on oma ülesanded. Inimorganism koosneb u 10 000 miljardist rakust. Rakkude põhifunktsioonide järgi eristatakse nt närvi-, lihase-, sidekoe- ja vererakke. Kui hulk sama tüüpi rakke moodustavad rakuühenduse, nimetatakse seda ühendust koeks. Erinevad koeliigid moodustavad omakorda organeid (nt lihas-, närvi- ja sidekude). Rakud Rakud on organismi „ehituskivid“. Meie keha koosneb mitmesuguse kuju ja suurusega rakkudest. Erütrotsüüt (punane verelible) on
annaabi.ee 
