Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
jätkata DNA replikatsiooni kahjustatud kohtadest. Vigaderohked polümeraasid lülitavad sünteesitavasse
DNA ahelasse vale nukleotiidi keskmiselt iga 100-1000 nt tagant, teised polümeraasid teevad seda iga 10 4-
106 nt tagant. Pol IV on võimeline jätkama DNA sünteesi olukorras, kus praimeri viimane nukleotiid ei ole
komplementaarne matriitsahelaga. Pol V lisab tümidiini dimeeride vastu eelistatult G nukleotiidi. Pol IV
osalust on näidatud näiteks E. coli tüve FC40 nälgivas rakukupopulatsioonis akumuleerunud lacZ geeni
raaminihke mutatsioonide tekkel (50% mutatsioonidest). Pol V osalust on samuti statsionaarse faasi
mutageneesil näidatud.
Hiljuti avaldatud andmed (Yeiser jt., 2002) näitavad, et kui kultiveerida koos E. coli rakke, milles töötavad
kõik viis DNA polümeraasi ja mutantseid rakke, mis on defektsed kas pol IV, pol V või pol II suhtes, siis
sellises segapopulatsoonis väheneb võrreldes algse E. coli'ga vigutekitavate DNA polümeraaside suhtes