Kumb on primaarsem maailm, Kas sisemaailm või välismaailm? Tehnika on toonud endaga kaasa valekasutamist. Senikaua kuni me loome endale vaenlaseid, senikaua on inimene nagu hiir rattas. Autori pakutud lahendused: Universum on Inimese sees, kui inimest ümbritsev. Kui meil tuleb praegu arengus järjekordne suur hüpe, siis ei tea, mis see kaasa toob. Kõik mis meis on hea, on meil tänu füüsikale. Võõra viha vastu on kõige parem füüsika. Ei ole oma rakukeses kinni vaid oleme avatud on tänu füüsikale. Inimene projetseerib enda sees teooria, mille tõttu leiame enda sees tõe. Inimene peab, midagi kartma, et ennast kaitsma. Meil on vaja vaenlast, kuid see ei peal olema inimene vaid kriis või katastroof. Räägitakse elutungist ja surmatungist. Oleme just nagu Jing ja Jang ,kes on pidevalt võitluses. Arutlus: Must aine universumis on tundmatu ja inimesele kättesaadamatu, just nagu alateadvus
Erinevad värvused tekivad põhivärvuste liitmisel (nt kollane saadakse rohelise ja punase värvuse liitmisel, st et kollase värvuse saamiseks peavad helendama roheline ja punane rakuke). Iga rakuke on täidetud hõrendatud väärisgaasiseguga (neoon + ksenoon; võidakse lisada ka heeliumi). Kujutise saamiseks tüüritakse igat rakukest selle juurde kuuluva transistoriga, mille avareziimis "süüdatakse" plasma, mis tähendab, et rakukeses olev gaas ioniseeritakse ja see muutub plasmaks (plasma - ioniseeritud gaas, aine neljas olek). Plasma poolt emiteeritav ultraviolettkiirgus lainepikkusega 140 ...190 nm paneb helendama vastava põhivärvuse luminofoori, muutes UV-kiirguse nähtavaks valguseks. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 23 (43) Kambrikestes olev gaas on tugevasti hõrendatud, selles plasma tekitamiseks vajalik