Bioloogia paljunemine
Viljastunud sugurakud
on ühelt (isevilj)v 2-lt vanemalt(ristvilj.pärib järglane geneetilise info).Sama liigi eri
populatsioonid võivad oma vahel ristuda,kuid eri liikide esindajad tav ei ristu,kui ristuvad on
järglased steriilsed ja neid ei saa lugeda omaette liigiks.Mittesugulisel paljun.ühest
vanemast.Toimub eoseliselt v vegetatiivselt.Org paljun eostega-suur osa protiste ja seeni ning
osa taimi paljun eoste e. spooridega. Kottseened arenevad eosed rakuiselt-
eoskottides.Pärmseened paljun pungumise teel.Kantseente eosed aren rakuväliselt selleks
kohastunud rakkudel-eosekandadel.Taimeriigis paljun eostega sammal-ja
sõnajalgtaimed.Maarjasõnajalal toim munarakuvilj eellehel.Veg paljun: bakterid,protistid,
seened,osa selgrootutest,paljud taimeliigid.Bakterid jag kaheks otsepooldumise teel.DNA
kahe -kordustumine.Järg sünteesitakse rku keskossa rakumembraanid ja kestad ning
mootustub 2 tütarrakku,erinevad bakterid poolduvad erineva kiirusega