Ida-Virumaa rahvakultuur
Võrreldes Lõuna-Eesti sõlgedaga olid siinsed sõled siiski
tunduvalt väiksemad.
Naiste alatiseks ehteks olid klaashelmed ühe või kahe rindima, lükkena, tihedastii ümber
kaela. Helmed pandi tütarlapsele kaela, kui tal tuli esimene hammas ning nendega läks
naine ka haudu. Helmed, nagu ehted üldse, pidid naist kaitsma kõigi salapäraste ohtude
eest.
Pidudeks riputasid jõukamad naised kaela hõbeketid (või ka hõbe- või klaashelmed)
kannaga rahadega. Tantsu ajal rahad raksunud rinnal.
Kõrvaringaid, mis eesti naistel üldiselt haruldased, on kantud Iisakus ja Vaivaras.
Enamasti olnud need sõrmusetaolised lihtsad hõberõngad.
Meeste ülikonna põhikomponendid 19.saj. esimesel poolel olid särk, püksid, vatt, kohati
ka vest.
Meeste särgid tehti, nagu üldiselt Eestis, valgest linasest riidest, õlaõmblusteta, T-kujulise
kaelaavaga. õigadele tikati pikad õlalapid ja lisaks veel nurklapid. Laupäeval särki vahetades