Eesti uusaeg (1710-1900)
Slavofiilsete
ideede pealetung 1840. aastate talurahvarahutuste taustal.
Kui varem oli lõhe eesti ja saksa rahvusest tegelaste vahel olemas, siis nüüd hakatakse
seda lõhet täitma slvaofiilsete ideedega. Faehlmann on kõige pessimistlikum, on veidi
närviline inimene. 1842. aastal võtab Faehlmann veel korra olukorra kokku. Üks tema
kõige enam politiseeritud kirjatöid üldse. Avaldab jutu ,,Tühi jutt, tühi lori, tühi asi,
tühi kõik". Käsitleb talurahva rakset olukorda, vaeb selle põhjuseid. Astub
väljarändamise vastu ja ka usuvahetuse vastu. Kirjatöös annab ka eestikeelsele
lugejale mõista, et antud olukorras on luteri kirik siin maal parim. Taganemist luteri
usust ei tohiks olla. Peetakse üheks tähtsamaks Faehlmanni kirjutistest.
Baltisaksa ringkonnad hakkavad rohkem olukorra üle arutama. Kuidas nähakse
eestlaste tulevikku? Baltisaksa avalikkuse suhtumises võib välja tuua kolm täiesti
erinevat nägemust