Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
Saksa keel ning
luteri usk sidusid Eesti- ja Liivimaa jätkuvalt saksa protestantistliku kultuuriruumiga.
Ükski olulisem Kesk-Euroopa vaimuelu ilming ei jäänud Baltikumis vastukajata.
Siinset vaimuelu elavdas ka Venemaa jätkuv euroopastumine, mis muutis Baltikumi
kultuurisillaks Õhtumaa ja uueneva Venemaa vahel.
Ajalookirjanduses on 18. sajandit tavakohaselt käsitletud kui seisakuaega, eesti
talurahva seisukohalt aga kui kõige tumedamat ja raksemat ajajärku. Niisugustel
otsustel ei puudu oma alus, kuid on ühekülgne pärisorjuse kaotamisele eelnenud
aastasaja kirjeldamisel kasutada ainult musta värvi. Õigusetust ja ülekohut on meie
rahvas pidanud kannatama nii enne kui pärast seda. Vaadeldaval ajal jõudis Läänest
Baltikumi valgustusliikumine, mis lõi soodsa pinnase pärisorjuse kaotamiseks ligi pool
sajandit varem, kui see teostus Vene riigi ülejäänud aladel. Kirjaoskuse süvenemine,