Eepos "Kalevipoeg"
kostavad siiani iga eesti mehe ja naise kõrvus. Kalevipoeg sureb, tema vaim aga lendab
pilvedesse. Taevas tehti vaimule varjuks terve keha ja Kalevipoeg sai ühes teiste kangelastega
magusamat põlve maitsta.
Taara targad pidasid nõu, mis töö taevas Kalevipojale anda. Kalevipojale määratakse põrgu
väravavahi amet, ta peab valvama, et kuri all-ilmast välja ei pääseks. Jalutu keha pandi ratsu
selga ja hing jälle ihusse. Kalevipoeg pidi põrgu väravas rusikaga vastu kaljut raksama.
Rusikas jäi kinni kaljurahnu. Seal nüüd Kalevipoeg istub ratsu seljas, käsi kinni kalju sees, ja
valvab. Küll püüab Kalevipoeg kätt kalju kütkest vabastada, siis väriseb maa ja tormab meri,
kuid Mana käsi hoiab teda kõvasti kinni.
Lootus jääb, et ükskord Kalevipoeg siiski vabaks pääseb. Ta tuleb siis jälle koju ,,oma
lastel'õnne tooma, Eesti põlve uueks looma."