Eesti riigi areng
juunil 1920 antud Eesti vabariigi
Põhiseadus, mis avaldati alles 9. augustil. Vastava elluviimise seaduse alusel ta hakkas
kehtima 21. detsembril 1920.
4. Põhiseadusest Põhiseaduse muutmise seaduseni
Väheste eranditega Põhiseadus võttis omaks Ajutises valitsemiskorras väljendunud riigi- ja
haldusõiguslikud põhimõtted, neid vaid selgemalt sõnastades ja arendades. Suuremaid
ideoloogilisi muudatusi esineb peamiselt riigivõimu rakkimis, riigiorganite rakingus ja
pädevuses.
10
Kogu riigivõimu allikaks oli rahvas ideelise suurusena. Rahvas aktiivkodanikkonnana, s. o.
oma hääleõiguslike kodanike kogu näol oli riigivõimu otseseks teostajaks. Rahvas valis oma
esindajaks sajaliikmelise kestva seadusandliku asutise Riigikogu, kes omakord seadis
ametisse Vabariigi Valitsuse kõrgemaks haldusorganiks.