Kommunistliku maailma lagunemine
Euroopasse. Tegemist oli n-ö esimese löögi relvadega, mida NSV Liit oleks kasutanud kolmandat maailmasõda alustades. Kuna uued
Nõukogude raketid kallutasid tuumarelvastumise tasakaalu Euroopas NSV Liidu kasuks, pöördusid Lääne-Euroopa riigid NATO poole palvega
NSV Liidule samaga vastata. 1979. aastal võttiski NATO vastu otsuse alustada 1983. aastal Euroopasse uute ülitäpsete keskmaarakettide
paigaldamist. NSV Liidu luure käivitas Lääne-Euroopas küll rakettidevastase ,,rahuliikumise", kuid see ei suutnud valitsusi mõjutada oma
otsusest loobuma. NSV Liidu autoriteet oli seega saanud uue valusa hoobi. 1980. aastate keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on relvastuse
võidujooksu võitnud. Katse konkureerida Ühendriikidega kõrgtehnoloogia vallas sundis NSV Liitu pöörama vähem tähelepanu armeele, mis
hakkas nõrgenema. Seetõttu polnu NSV Liit 1980. aastate keskpaigaks enam võimelöine ka tavarelvadega sõda pidama ning Afganistani