Külma sõja aegne tehnika areng
ilma
hoovõtuta) õhku tõusta ning ka maanduda. Esimene seda tüüpi
lennuk valmis küll mõned aastad varem, kuid see jäigi vaid
prototüübiks. Ka see valmis Suurbritannias.
Kuid reaktiivlennuk polnud endise natsisaksamaa ainus panus
külma sõja arengusse - aastal 1942 kinkis Wernher von Braun
maailmale ballistilise pikamaaraketi, millega juhatas ta
sisse rakettide ajastu.
Peale sõda üritasid nii USA kui NSVL saada seda
tehnoloogiat oma käsutusse - NSVL üritas Peenemünde
raketilaborit rüüstades raketti kokku panna, USA sai
seevastu von Brauni enda, kes emigreerus peale sõda USA-sse.
Pärast seda hakkas rakettide areng toimuma isegi kiiremini
kui lennukite areng. Uusi tüüpe ilmus pea üleöö - tehti nii
suuri mandritevahelisi rakette, millega oli võimalik kohale
toimetada tuumapomme kui ka pisikesi, mida oli võimalik
kinnitada hävituslennukite tiibade külge.
Ning raketid jäänud vaid maa atmosfääri - ülipikamaaraketid
annaabi.ee 
