"rakendusvalkond" - 1 õppematerjal

19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt

seisneb selles, et eriteadused kannatavad. On kaks teed: on evolutsiooniline käsitlus – nad need meetodid võitlevad omavahel; parem võidab – see ongi siis kõige parem, s. t. osutab üldteaduste universaalsuseks. Windelband aga leiab, et selline darvinism pole hea ning ta eelistab selle asemel, et igal meetodil on oma legitiimne rakendusvaldkond (anab tähendusliku tulemuse); kui ta neist piiridest väljub, siis ta hakkab meid eksitama; igal meetodil on oma legitiimne rakendusvalkond – eriteaduse ülesanne pole tegeleda piiride rakendamisega, kasutavad oma legitiimsust nii palju kui saavad; metodoloogiline kaalutlus on filosoofia ülesanne. See on filosoofia identiteet, aga milleks on seda vaja? Windelbandi mõte on, et kui need piirid on paigas; siis tänu sellele saame teadvuse kasvu ning vastupidi, kui meetodid suruvad teineteist välja, siis teadus ei kasva. Meetodite tasakaalustamine piiride olemasolu tähendab, et teaduslik maailmavaade