Heino Liimetsa elust ja didaktilistest ideedest
(R. Liimets-Sorokin 1998) "Esialgu vormus see peamiselt rakendusliku
probleemina: milliste vahenditega on õpitegevuses võimalik luua tingimusi
vastastikuseks rikastamiseks. H. Liimetsa esimeseks probleemiks näib
olevat rakendusvahendite süsteemi loomine vastavalt vastastikuse
rikastamise printsiibile. Seda suunda näeme 1970. aastal avaldatud Heino
Liimetsa töös "Rühmatöö kooli kasvatuslike taotluste taustal". Samast
käsitlusest ilmneb, et üksnes rakendusvahenditest ei piisa, kaasnema peaks
senise didaktilise kontsepsiooni fundamentaalsete aluste ümbermõõtmine.
(R. Liimets-Sorokin 1998) H. Liimets kirjutas 1970. aastal: "...on üha
enam esile kerkinud taotlus muuta õpetamine võimalikult rohkem
üldarendavaks, õpilaste isiksust kujundavaks, mitte piirduda ainult
teatavate teadmiste, oskuste ja vilumuste edasiandmisega." (H. Liimets
1970) Endistest Nõukogude Liidu aegadest oli kool muutunud aga väga
ainekeskseks. (R
annaabi.ee 
