3.4. Tagajärg: on teo ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud mõju välismaailmale: teost tingitud muudatus või ootuspärase muutuse ära jäämine. Tagajärg ei ilmne kunagi teos endas, peavad olema ajaliselt ja ruumiliselt lahutatud. 3.5. Seos teo ja tagajärje vahel 3.5.1. Õiguslik omistamine ja selle liigid 3.5.2. Omistamine põhjuslikkuse aluse (conditio sine qua non) 1) Põhivormel ja korrektiivid (rakendusreeglid) 2) Seaduspärase tingituse teooria 3.5.3. Normatiivne (objektiivne) omistamine 4. Subjektiivne süüteokoosseis (§ 12 III) 3.1. Tahtlus kui põhidelikti subjektiivne külg 3.2. Tahtluse objekt, mõiste ja liigid. Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse piiritlemine 3.3. Eksimus süüteokoosseisu asjaoludes (§ 17). Eksimuse liigid: eksimus objektis (aberratio ictus ja error in persona); eksimus põhjuslikus
3.4. Arvutus piirseisundite järgi. (1) Arvutus piirseisundite järgi seisneb: · konstruktsiooni- ja koormusmudelite koostamises uuritavatele piirseisunditele eri arvutusolukordade ja koormusjuhtude jaoks; · tõestamises, et juhul, kui koormuste arvutussuurused, materjalide omadused ja konstruktsiooni geomeetrilised mõõtmed jäävad arvutus- mudelites etteantud piiridesse, piirseisundeid ei ületata. (2) Nõuete täitmise tõestamise põhimõtted ja rakendusreeglid on toodud EPN-ENV 1.1 9. peatükis. (3) Peatükkides 4...7 käsitletakse vastavalt koormusi, materjalide omadusi, geomeetrilisi mtmeid ja arvutusmudeleid. 4. KOORMUSED JA KESKKONNA MÕJUD 4.1. Määratlused ja phimtteline liigitus (1) Koormusteks (F) võivad olla: · otsesed koormused so. konstruktsioonile otseselt mõjuvad jõud; · kaudsed koormused so. sunddeformatsioonid - näiteks temperatuuri mõjud, tugede vajumised jms.. Kaudseid koormusi nimetatakse ka mõjuriteks.
annaabi.ee 
