Alvar Aalto
saalikorpus peasissepääsust paremal, mille fassaadimaterjaliks oli kavandatud looduslik
paekivi.
Aalto on pidanud oluliseks siseruumides liikuja elamuslikkust, vähem muuseumi
,,köögipoole" funktsionaalsust, töö- ja fondiruumid kavandati üldse suhteliselt väikesed.
Kokku pidi muuseum sisaldama näitusesaale eesti, balti, vene ja Lääne-Euroopa kunstile,
eraldi ruumid rahvakunstile, skulptuurile, kirikukunstile, rakenduskunstile, ajutiste
näituste ruumid kokku 22000 m3. Aalto skitsid näitavad, et lõplik lahendus tuli mitmete
katsetuste tulemusena, kuid põhimõtteline idee suuremast saalimahust ning sellele
liituvast galeriist oli juba algstaadiumis olemas.
Tähtsus Eestile
Aalto büroos töötas vähe eestlasi teadaolevalt vaid Enn Muistre aastal 1939,
Elmar Lohk 1944. aastal ning tema poeg Eest Rootsi arhitekt Jaak Lohk 1958. aastal.
annaabi.ee 
