(täpsemalt painde- ja nihkejäikusega). Kuivõrd vaadeldava tala (vahelae) kõrgus (B) on väga suur, siis tema läbipainded horisontaalsuunas tuulekoormusest on väga väikesed. Praktilistes arvututes võib vahelae paindejäikuse omas pinnas lugeda lõpmata suureks st vahelae võime lugeda absoluutselt jäigaks (temas ei esine deformatsioone). Summaarne tuulekoormus W = wl (kN) jaotub kõikide tugede (põikseinte) vahel võrdeliselt nende jäikustele (juhul kui koormuse resultandi rakendusjoon läbib süsteemi jäikustsentrit). Jäikustsenter on punkt, millest läbimisel koormus ei pane süsteemi pöörlema, seega on ta määratav staatilise momendi määramise põhimõttel. Hoonete põikseinte konstrueerimisel püütakse üldiselt saavutada, et jäikustsenter asuks hoone sümmeetria teljel (tuulekoormuse seisukohalt). Seljuhul määratakse i ndale põikseinale langev tuulekoormuse osa üldisest tuulekoormusest võrdeliselt põikseina jäikusega põikseinte summaarse jäikuse
horisontaalkoormusele Lagi tuulekoormus W = wl (kN) seintel on määravaks armeeritakse jaotub kõikide tugede nihkejäikus. Ülesande vertikaalkoormusele (põikseinte) vahel võrdeliselt lahendamisel eeldatakse, et vastavalt tema nende jäikustele (juhul kui vahelae paigutus on terves konstruktiivsele skeemile. koormuse resultandi ulatuses konstantne i = Põikjõud horisontaalpinnas. rakendusjoon läbib süsteemi const. Skeem 8.14 Põikseina Skeem 8.12 Lae töötamine jäikustsentrit). Jäikustsenter arvutamine Kui määrata põikjõule Põikseinte on punkt, millest läbimisel kõikide põikseinte paigutus töötamine koormus ei pane süsteemi ühikkoormusest, siis võib tuulekoormusele, pöörlema, seega on ta võtta saadud paigutused
annaabi.ee 
