= New York + London). Levib ka arvamus, et see on lühend New York Lab of Organic Nitrocompounds´ist, kuid kindlad tõendid selle kohta puuduvad. Omadused Nailon on termoplastne siidjas materjal. See on kerge ja elsatne materjal, mis samas on piisavalt tugev ja vastupidav niiskusele. Ta on vastupidav paljude keemiliste elemendite suhtes, kuid hapete UV-kiirguse suhtes on väga tundlik. Põlemise asemel ta sulab. Nailonit kasutatakse sukkade ja vaipade tootmisel ja paljudel sõjalistel rakendusaladel. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud plastide (plastmasside) osatähtsus jäätmetes. Molekulstruktuuri järgi eristatakse termo- ja termoreaktiivplaste. Termoplaste, mida tähistatakse PP, PS, PVC, nailon, saab korduvalt üles sulatada. Laiatarbeplastidest moodustavad nad umbes 80%. Kapron(üleval) ja nailon (all)
MARMOR lubjakivist tekkinud koosnevad kaltsiidist, dolokivist tekkinud dolomiidist. Varjeeruva värvusega(helevalgest mustani), omane voolutekstuur, suhteliselt pehme, reageerib hapetega. Kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina. GNEISS sisaldab peamiselt kvartsi ja päevakivi. Iseloomulik vöödiline välimus, vähem vastupidavad keemiliselt ja ilmastikule ning suurema veeimavusega, kui graniit. Kasutatakse ehituses, disainis, sisekujunduses ja paljudel muudel rakendusaladel. 2) teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet. Kivimid jagatakse: 1) tard(magma)kivimid. 2) moondekivimid. 3)settekivimid Tardkivimid tekivad sulaainese (magma) jahtumisel ja kristalliseerumisel. Tarkivimid jagunevad veel omakorda kaheks: 1)Süvakivimid tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Levinud süvakivimid on graniit, granodioriit, dioriit, gabro, peridotiit, süeniitjne. 2) Vulkaanilised e
aastaaegade skeemi uuritava ala jaoks. Aastaaegade piire tähistavad fenoloogilised nähtused. Eestis nt tähistab päriskevade algust paiselehe õitsemine, varasuve sireli õitsemine, kesksuve rukki õitsemine. (joonis 38) Indikatsioon Tundes taimede olenevust keskkonnateguritest, on võimalik ka viimaste määramine taimede kui indikaatorite abil. Ammu on kasutatud üksikuid taimeliike ja terveid kooslusi keskkonnategurite hindamiseks mitmesugustel rakendusaladel: maade viljelusväärtuse määramisel metsades, soodes, niitudel, põhjavete ja maavarade otsinguil, vee ja õhu reostusastme määramisel jm. Taimede järgi saadakse kiiresti üldistatud kujutus keskkonnamuutustest ja seda ilma instrumentaalsete uuringuteta. Taimeindikaatorite kasutamise peamiseks eeluduseks on ökoloogia tundmine; tuleb arvestada tegurite koosmõju ja kaudseid olenevusi. Näitajate abil uuritakse seost taimede ja keskkonna vahel.
annaabi.ee 
