02A) (U=45V, I=0.02A) 4. Ootetooni nivoo, sagedus ning skitseering Periood T=0.002s Sagedus f=500Hz (1/T) Nivoo: Umax=0.25V Tegemist on harmoonilise võnkumisega: U Umax=0.25V t 0.02s 5. Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmax = 5230 Rakendumisvoolu vaatlen aktiivtakistuse 5100 juures. Ostsillograafiga mõõtes saan pingeks 46V, seega rakendumisvool IR = 0.009A. 6. Valimisimpulsi parameetrid ja skitseering Umax = 50V t1 = 75ms t2 = 100ms Märgin, et hr Pihlau raamatu järgi on standardikohaseks valimisimpulsi osade pikkuseks 60ms (ahel katkestatud) ning 40ms (ahel ühendatud). U "4" "2" Umax 0 t
rikkevoolu teke, gaasi aeglane eraldumine trafost, jms. Avariitalitluse põhiline vorm on lühis. Kaitseaparaadid liigitus Kaitseaparaadid reageerivad elektrilistele või mitteelektrilistele suurustele. Kasutatakse maksimaal-, minimaal- ja diferentsiaalkaitset. Sulavkaitsmed Lihtsaim ja odavaim seade, mis katkestab vooluahela, kui vool selles ületab lubatud väärtuse. Selle põhiosa on sular kergsulamist traat (Zn, Cu, Ag). Elektrivoolu toimel sular kuumeneb. Rakendumisvoolu juures sulab põleb läbi. Sulavkaitsmed Sulavkaitsme rakendumisaeg sõltub voolutugevusest mida tugevam on vool, seda kiiremini sular läbi põleb. Erinevad vooluahelad vajavad erinevaid sulavkaitsmeid. Sellele vaatamata on neil sarnased põhiosad: sular, sularihoidik või kandur või kest, kontaktid ja kaarekustutusseade või kaare kustumist võimaldav keskkond. Sulavkaitsmed Sulavkaitsme olulisim tunnusjoon on rakendumistunnusjoon sulari
oma kontakti ergutusvoolu forsseerimise kontaktori KM4 mähise ahelas. Viimane tagastub ja avab oma avaneva kontakti mootori ergutusahelas, mille tulemusena lülitatakse jadamisi ergutusmähisega ergutusahelasse ergutusreostaat R3 ja mootori ergutusvool väheneb. Mootori ergutusvoolu forsseeritakse ka mootori töötamisel ülekoormusega. See protsess toimub järgnevalt. Mootori ülekoormus põhjustab tema ankruvoolu suurenemise ja kui ankruvool ületab relee KA4 rakendumisvoolu väärtuse, siis toimub tema rakendumine, mille tulemusena rakendub ka kontaktor KM4 ning mootori ergutusvool ja seega tema poolt arendatav moment suurenevad. Kui nüüd osutub, et selle tulemusena väheneb mootori ankruvool relee KA4 tagastusvooluni, siis ta tagastub ja ergutusvoolu forsseerimine lakkab, mootori ankruvool aga suureneb. Kui ankruvool osutub jälle suuremaks relee KA4 rakendumisvoolust, siis viimane rakendub uuesti ja toimub uuesti ergutusvoolu forsseerimine jne. Seega töötab