jooksul. Sulavkaitsmed Eelnevast saame järeldada, et sulavkaitse kaitseb vooluahelat vaid lühise eest! Selleks, et vähendada sulari läbipõlemisaega: valmistatakse sular muutuva ristlõikega plaadikestena; sularile antakse selline kuju, et mille juures lühisvoolude toimel tekkivad elektrodünaamilised jõud purustavad selle enne sulari läbipõlemist; sular kinnitatakse sulavkaitsme korpuse külge vedru abil; kasutatakse metallurgilist efekti. Sulavkaitsme rakendumisaja lühendamine 1. Sulari kohalik kitsenemine Kitsaskohas on voolutihedus suurem ning eraldub rohkem soojust. Nimivoolu puhul jaotub soojus metalli soojusjuhtivuse tõttu ümber ning kogu sular on praktiliselt ühesuguse temperatuuriga. Suurema voolu puhul soojenevad kitsaskohad kiiremini ning ainult osa soojust jõuab laiemasse ossa. Sular põleb läbi ühe kitsaskoha lähedal. Lühise puhul kuumenevad kitsaskohad nii kiiresti, et soojusülekannet ei saa arvestada ning sular
1s 1,0 2,0 3,0 4,0 5,0 6,0 I/I ϑ Joonis 2.56. Kaitseaparaadi aja-voolu tunnusjooned Mittesümmeetrilise voolu kaitse peab rakenduma juhul, kui voolu vastujärgnevus- komponendi I v suhteline väärtus kasvab üle lubatud piiri, näiteks siis kui I v / I fm > 0,15, kus I fm on suurim faasivool. Rakendumisaja saab määrata joonisel 2.57 toodud graafiku 138 järgi. Väikeste voolude korral, kui I < 0,25 I υ, pole voolude mittesümmeetria ohtlik ning kaitse ei toimi. t 20 s 15 s 10 s 5s 0 0 10 20 30 40 50 % 100% I v / I fm