Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest
tingitud puudusi - sigivuse langust ja pärilike haiguste sagenemist. Selleks tuleb laiendada tõu
leviala üle kogu Eesti ning kujundada välja uusi aretusliine teiste Euroopa külmaverelist
tõugu täkkudega. [1]
Alates 1995.aastast toimuvad igal suvel Raskeveohobuste Päevad, kus esitletakse parimaid
ning neid saab näha võistlemas nii rakendis kui kelgu ees. Üldiselt on tugeva põllutööhobuse
roll oma tähtsuse kaotanud ning tänapäeval kohtab raskeveohobuseid erinevatel üritustel
rakendiloomadena, kes oma suursuguse hoiaku ja rahuliku meelega on paljude lemmikuks
saanud.
Suuremad eesti raskeveohobuste kasvatajad on Andres Supp (41 hobust), Rene Tarum (13
hobust), Jüri Pertel (kaheksa hobust) Ida-Virumaal ning Ande Arula (10 hobust) ja Viktoria
Kaasik (kuus hobust) Pärnumaal.[1]
Eesti raskeveohobuse kasvatajatelt uurides, mida nad kõige rohkem selle tõu juures hindavad,
on nad vastanud, et see, et nad on suured, hästi käsitletavad, hea tervisega, rahulikud ja
annaabi.ee 
