Ürgne kutse
leksi oma vanale kohale ja kutsusid Bucki. Lõpuks Buck ka tuli ja oli esimene!
Buck töötas ja juhtis kõike paremini kui Spitz, ning koearaajaja sai aru, et ta oli
koera alahinnanud. Kahe nädalaga jõusid nad Skjagwaysse, rännak oli sooritatud
rekordse ajaga. Nad olid kaks nädalat linnas, kui Bucki juurde tuli Francois, mees
kallistas koera, ja nuttis, sest nii Perrault, kui ka Francois kadusid Bucki elust
igaveseks! Bucki ja teisi tema rakendikaaslasi võttsi enda hoole alla segavereline
sotlane, ning nad asusis koos kümnekonna teise rakendiga väsitavat teed tagasi
Dawsonisse. Neil oli raske teekond, vahepeal suri ära Curly,Dave tapeti, et ta ei
piinleks ning Pike lonkas väga. Kui nad Dawsonisse jõudsid olid kõik koerad
maruväsinud. Nad osteti ära, võilevahinna eest. Nende ostjad olid Hal, umbes
kahekümne aastane noormees, Charles ning Mercedes, kes oli Charlesi naine ja
Hali õde