Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Weimari
Liidu õiguse kaudset kontrolli ja pole seega üksnes riigisisene küsimus.*26
Kõigi nende mudelite puhul on tegemist üldistatud ja lihtsustatud kirjeldustega. Euroopa Liidu õiguse
või riigisiseste seotud sätete hindamise kriteeriumi sõnastusest ei saa otseselt järeldada, kui sageli sellele
tuginedes mõni norm tunnistatakse mitterakendatavaks. Ettevaatlik kohus võib niisugust tagajärge alati
vältida ka intensiivset kontrolli nõudvat kriteeriumi rakendes. Eeldagem siiski, et kontrolli võetakse
tõsiselt ja vähemalt kahe viimase mudeli puhul tuleb ette juhtusid, mil norm jäetakse rakendamata,
neljanda mudeli puhul sagedamini kui kolmanda puhul.
Nüüd võime esitada küsimuse: millise neist neljast mudelist peaks valima Eesti Riigikohus? Senise
praktika põhjal tundub, et kaldutakse esimese, kõige passiivsemat kontrolli nõudva lahenduse poole.
Vähemalt nõnda näivad arvavat Riigikohtu kriitikud
annaabi.ee 
