Katoliiklus
Sajandi teisel poolel tegelema sotsiaalsete
probleemidega.
Katoliku kiriku olukord kujunes protestandi kiriku omast tunduvalt keerulisemaks. Pärast 1815.
Aastat said kõik tagurlikud suundumused alguse paavstist. Reaktsiooniline liikumine saavutas
kõrgpunkti Leo XII (1823-1829), Gregorius XIV (1813-1846) ja Pius IX (1846-1878) ametiajal.
Alates 1830. Aastatest harrastas Rooma kogu Euroopas vabameelsete teoloogide ja
ülikooliprofessorite karistamist ja vallandamist. Riiklikult rakendavatesse eriusuliste
abieluseadustikku suhtus paavstivõim äärmiselt paindumatult ja provotseeris sellega ,,Kölni
segaabielutüli" (1837-1841), mis raskendas kiriku olukorda nii Saksamaal kui ka teistes mitme
usutunnistusega maades.
Rooma tugevnemine ja kompromissitu tsentralism tõukas rahvuslikud katoliku kirikud tõsistesse
vastuoludsesse. Rooma hoiakut näitavad kujukalt 1864. Aastal avaldatud ,,syllabus errotum" (80
,,tänapäeva eksimuse" loetelu, mille hulka kuulusid esmajoones liberalism ja
annaabi.ee 
