19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
selgust ja seletada; lahti saada ähmastest mõistetest, et paremini uurimistööd teha ja et valedel
jälgedel poleks uurimistööga, sest siis oleks tühi töö.
Neljandas osas näib, et seda reeglit saab rakendada ka filosoofiliste mõistete puhul.
Lk 1694 viimane lõik.
Võetakse kasutusse üldine kontseptsioon – tõelisuse (reality) kontseptsioon. Mida tuleks
pidada tõelisuse all? Selgitus käib kolme astme kaudu: selgus, selgepiirilisus ja pragmatism.
Kaks esimest on ka rakendatatvad, aga madalamal tasemel. Need täiendavad viimast astet.
Selgitatakse kõigil kolmel tasemel.
1. Selgus – mis on tõelisus ja mis pole. Esimesel tasemel on see ka lapse jaoks selge.
Tuntakse ära ega aeta segamini. Õige samastamine, mitte segi ajamine.
2. Selgepiirilisus – defineerimine abstraktsete terminite kaudu. Defineerida tõelisust
abstraktsete mõistete kaudu. Seda laps enam ei suudaks. Abstrakse definitsioon