Referaat India kohta
Jagamise ning
põgenikelainetest ja kestvast kogukondade vahelisest vaenust tekkinud majandusliku kaose
tingimustes asus India välja töötama oma põhiseadust. 1948. aastal mõrvas üks hindu fanaatik
võimupositsioonist keeldunud Gandhi.
1950. aasta põhiseaduse kohaselt on India keskvalitsus ning Briti eeskuju matkiv
parlamentaarne demokraatia, kusjuures parlament jaguneb kaheks kojaks: otse rahva poolt
valitav alamkoda Lok Sabha ja ülemkoda Rajya Sabha. Viimase liikmeid valivad India
osariikide ja territooriumide seadusandlikud kogud. Föderaalriiki rajades võis India toetuda
Ühendriikide, Kanada ja Austraalia eeskujule.
Esimestel iseseisvusjärgsetel kümnenditel domineeris poliitikas Rahvuskongress. India
esimene peaminister Jawaharlal Nehru oli ametis 17 aastat, hiljem tõusid valitsusjuhi kohale
ka tema tütar Indira Gandhi ja tütrepoeg Rajiv Gandhi. Rahvuskongress sai rängalt lüüa 1989
annaabi.ee 
