jää- ja külmakõrbete all. Igal kõrbetüübil on omad iseloomulikud ilmastiku tingimused, mis üldjoontes on siiski sarnased. Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab harva ja mõnes kõrbes ei saja vahel mitu aastat. Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena, kusjuures nad on jaotunud aastas teatud perioodidesse. Enamasti sajab talvel. Vihmahood on tihti lühikesed kuid see-eest väga tugevad rajuhood. Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tsiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Ka Sahara kõrbes sajab alla 150 mm/a. Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti
ametialased kutseoskused vajalikul määral järele ei jõudnud. Seepärast kasvas demokraatia kriis 1933. aastal koheselt ka ajakirjanduse kriisiks (seda võiks sõnastada ka vastupidi, kuna nad on nii tihedas seoses), mille tulemusena sai ajakirjandus nö riigi huvides endale suukorvi. See omakorda valmistas ette pinnase 1940. aasta juunipöördeks, mis aga Eesti ühiskonna ja ajakirjaniku ameti arengu seisukohalt oli juba tunduvalt ähvardavam kõuepilv. Rajuhood ei jäänud tulemata, katkestades aastateks ajakirjanduse kui elukutse arengu oma sisemise loogika järgi. Kokkuvõtvat "Rahva elusoon tuksub nii lähedal ajakirjandusele". Ajakirjanduse roll ja mõju sõltuvad otseselt poliitilisest süsteemist, milles ajakirjandus toimib. Tsaari-Venemaa tingimustes puudus Eestis poliitiline avalikkus, ajakirjanduse politiseerumine oli pärsitud: ajakirjandus ei pääsenud mõjutama ei poliitilisi otsuseid ega otsustajaid
annaabi.ee 
