Keldritrepp viib alla, pööningutrepp üles. Maalapsena kasvanud Bachelard ei armasta Pariisi üürimaju, sest neil puudub vertikaalne mõõde, kuid lõpuks lepib ta siiski hiigellinna ookeani mühinaga. Hurtsik on midagi ülimat. Siin on askeesi, soojust ja kaitset. Peatükis "Maja ja universum" tuleb B. majast välja mittemajja ehk maja negatiivi. Ta tajub vana maja võitlust stiihiatega, "katsumused karastavad vana maja" (Rilke). Maja lõikab kasu võitlusest rajuga. Maja ja universumi vahel valitseb dünaamiline dialektika. Jumala substantsini jõuab Bachelard vaid korra. Läbi Wagneri mainitakse ingleid, Püha Graali ja Jumalat. Peatükk "Sahtlid, kirstud ja kapid" tuletab meile meelde, et kord peab olema majas ja ka mõtetes. Kui oled ärkvel, oled tõeliselt elus. Sahtlite põhjad on lõputud, kirstud kaunistatud, kapid lukustatud ja neid on raske avada. Peatükis "Pesa" hakkab absurd ja hullus tuure üles kruvima. Kuid ärgem unustagem -
Tore, et Rammstein julges katsetada uusi asju, sest nad said sellega edukalt hakkama. Lisaks veel pool teksti hispaania keeles, super! 10. Feuer & Wasser - Ballaad. Ilus küll, kuid aeglustab tempo plaadi lõpus ja see mulle eriti ei meeldi. Täpselt sama moodi nagu Reise Reise puhul, et album lõpetati ballaadidega. 11. Ein Lied - Ballaad, ning mitte enam metali sugemetega ballaad, vaid lihtsalt ballaad. Võibolla albumi alguses oleks olnud hea rahulikuga alustada ja siis järsult rajuga lõpetada. Album tervikuna on hea. Selliste erinevate lugude nagu Stirb nicht vor mir, Zerstören ja Te Quiero Puta! kasutamine päästab minu silmis selle albumi igavusest. Kahjuks aga rikub asja veidi see, et lõpp vajus ära. Muidu üks parimaid albumeid. Kui varem oli nii, et iga Rammsteini album oli eelmisest kehvem, siis Rosenrot on Reise Reisest ja Mutterist parem. Herzeleidi ja Sehnsuchti tasemele kahjuks veel ei ulatu
annaabi.ee 
