Vaba-Sõltumatu Kolonn
9 Luba loomulikult noortele ei antud. Kuna noored polnud
kokku puutunud Nõukogude ühiskonna repressiivmeetoditega, ei võetud keeldu kuigi tõsiselt.
Haudade korrastamisega tegeldi endiselt edasi, kuid aega jäi aina vähemaks, suure osa ajast
neelasid jagelemised võimuesindajatega ja agitatsioon tuttavate seas, aega nõudis ka kolme poisi
omavaheline pidev suhtlemine ning plaanide mõtlemine juhuks, kui osad neist peaks
arreteeritama.10 Noori hirmutati ja püüti ära osta. Partei rajoonkomitee informeeris tekkinud
olukorrast Võru linna parteiorganisatsioonide ning asutuste, ettevõtete, koolide juhte.
Töökollektiivides alustati 21. oktoobri miitingu vastast propagandat. Inimestele ''pandi
südamele'' kalmistule mitte minna. Kohalike noorkommunistide peamees Jaak Kärson külastas
isiklikult kalmistut, kus noored töötasid ja tutvustas neile plaane noorte vabaaja sisustamise
võimaluste parandamisest Võru linnas. Rääkides lausa summadest, mis selleks eraldatud olevat,