EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA
Kõige üldisema ettekujutuse maastike erinevustest annab nende jaotamine
maastikurajoonideks. Need on pinnamoe suurvormidel (kõrgustikel, lavamaadel, nõgudes
jms) või nende suurtel geoloogiliselt erinevatel osadel sarnastes kliimaoludes kujunenud
looduskompleksid ehk geokompleksid ehk geosüsteemid, mis võivad hõlmata tuhandeid
ruutkilomeetreid. Jääajajärgsel ajal on maastikke kujundanud erinevad tegurid (näiteks
lainetus, üleujutus, soostumine, erosioon, karstumine). Rajoonisiseste iseärasuste alusel
eristatakse allrajoone ehk paikkondi.
Väiksemad hierarhilised maastikuüksused on paigastikud, paigased ja paigad. Paik on ühel
pinnavormi osal või väikesel pinnavormil kujunenud ühesuguse pinnakatte, veerežiimi,
mikrokliima, mulla ja taimkattekooslusega väikseim maastikuüksus. Paigas on keskmise
suurusega pinnavormil (künkal, nõos, väikesel tasandikul, orus jms) kujunenud geosüsteem.