Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
istungjärkudel, lugejatega kohtumas jms.
Toimetajad pidid ise sekkuma toimetuse töösse, kui kusagil oli mingit ohtu oodata
(näiteks ajalehes Edasi oli tihedamini toimetajat näha Herilase tegemise juures ja
kultuuriosakonnas). Toimetaja määrata oli ka honorar, st kirjastus andis mingi kindla
summa, millest 60 % tuli arvestada välisautoritele ja 40 % koosseisulistele
ajakirjanikele. See tähendab, et professionaalse ajakirjaniku osa alahinnati.
Rajoonilehtede toimetajad olid ühtlasi kohalikud tsensorid, kes vastutasid saladuste
kaitse eeskirjadest kinnipidamise eest, kuna Glavlit oli vaid Tallinnas ja väike
osakond Tartus. (Pea)toimetajast kuni kaastöölisteni oli ette nähtud kas erialane või
ajakirjanduslik kõrgem haridus.
Nõukogude ajakirjanik
Koolitamisest
Ajakirjanikke hakati koolitama paarikümnes nõukogude ülikoolis, nende hulgas ka
Tartus. Juhan Peegli eestvõttel alustati Tartus filoloogiateaduskonnas 1954, esialgu
annaabi.ee 
