EESTI MAASTIKU TEADUSE AJALOOST 20.saj alguses eestikeelse ylikooli loomisega kutsuti Tartu Ylikooli mitmetest riikidest teadlasi, kes koolitasid meie oma teaduskonda. Eesti maastikurajoonide uurimisega tegeles Soome-Rootsi teadlane Johannes Gabriel Grano. Tema ajast on senini kasutusel nimestused vooremaa, K6rvemaa, Palumaa. 1960-1990 oli kasutusel Endel Varepi maastikuline rajoneering. 1996 avaldati m6nede t2iendustega Varepi rajoneeringule uus kaart Ivar Aroldi rajoneeringuga. Arold muutis: *Maarsikurajoonide nimetusi (Nt. Kagu-Eesti lavamaa asendati Ugandi lavamaaga, Kirde-Eesti lavamaa asemel Viru lavamaa) *Muutis ka m6ne maastikurajooni piire (nt. Alutaguse rajooniga liitis Endla J2rve n6o) Moodustas endisest P2rnu madalikust uued maastikurajoonid. 1)Soomaa 2)Liivi lahe rannikumadaliku 3)Metsepole madaliku 4)P6hjaosa liitis L22ne-Eesti madalikuga. P6HJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED *Geograafiline asend
Need on vajalikud hoonete soojusvajaduse määramiseks aga ka tegelikult tarbitud soojuse või kütuse 19 võrdlevaks analüüsiks erineva väliskliimaga aastatel. K/P kasut. Hoonete soojustarbe ligikaudseks määramiseks(aastase) ja hoone tehnilise täiuslikkuse hindamiseks soojus kasutamise seisukohalt. Eesti asub parasvööndis üleminekuga mereliselt kontinentaalsele kliimale ja vastavalt klimaatilisele rajoneeringule on eestis 2 peamist klimaatilist valdkonda( Mandri-Eesti, Saarte-Eesti). Eesti meteroloogiajaamade võrk on näidatud tabelis 2 lk 10a. Eestis on valitud alus temp-ks 17 kraadi. Selle valiku aluseks on selline viide et sellest temp-st madalama temp-I korral vajatakse kütmist ja kõrgema korral ei vajata. Ühesuguse alus temp-I valik või tasakaal võimaldab võrrelda eri kliima oludes paiknevate hoonete soojustarvet. Kraad iseloomustab sisuliselt paikkonna kliimat.
annaabi.ee 
