Sergei Jessenin
Neis meenutas ta
oma lapsepõlve, otsekui lahkumistervitust saates:
Laula nüüd mõnda lulukest, mida
meile laulis me elatunud memm.
Uninub luhtunud lootuste rida.
Sulle kaasa ümisen.
4.Looming
Esimesed värsid kurjutas ta juba üheksa aastaselt ning esimesed värsid trükitakse 1914 aastal. Ta oli
looduse ja külaelu laulik. Jessenini luule on peaaegu alati autobiograafiline. Näiteks luuletuses
"Kojutulek" käivad sõnad "armas kants" tema kodukoha Rajazanimaa kohta. Oma kodukohas
kirjutas ta need sõnad põhjentatud enesejaatuse ja varjatud kurbusega:
Ta ainult sellega jääb kestma üle aja
et venemaa talueit siin tõi
kord ilmale skandaalse luuletaja
Jessenini varasem luule on enamasti rõõmsameelne, reibas ja vallatu, õrn ja kohati õhuliselt nukker.
Kõike Rõõmsalt võtan vastu,
muretult kõik hingelt puistan.
Avameeli ellu kastun
ja kiirelt läbi tuiskan.
(1914)
Alates aastast 1916. muutub ta luule tusameelsemaks.
annaabi.ee 
