Multikultuursus
ideoloogilistel kaalutlustel, seda enam mitte korrektsetel majandusteoreetilistel põhjendustel, vaid lihtsalt
kujunenud situatsioonist tingituna. Pigem on olnud tegemist sundseisu ja sündmuste sabas sörkimise kui
teadliku ning plaanipärase majandusteoreetiliselt põhjendatud tegutsemisega.
Eesti edu oli rajatud reformide julgusele, välise toetuse kindlustamisele ja võimalikult lollikindlatele,
lihtsatele, vähest ressurssi nõudvatele, kuid muutustele kindlat suunda rajavatele lahendustele. Alles
tagantjärele on targutatud, et Eesti on oma majandusreformides juhindunud nn “Washingtoni
konsensusest”. Viimase teoreetiliseks aluseks on omakorda traditsiooniline neoklassikaline
majandusteadus, mille põhiprobleemiks on ühiskonna rikkust maksimeeriva ressursipaigutuse
saavutamine. Selleks tuleb anda ressursiomanikele kõigepealt stiimulid sellise olukorra poole
püüdlemiseks (siit pärineb erastamise soovitus) ja tagada informatsiooni vaba lii-kumine. Et