Hagia Sophia kirik
sammaskäigud, soonilisest marmorist sammastused ning sügavate nikerdustega
marmorkapiteelid, -viklid ja karniisid. Kasutatud marmor on pärit Marmara mere äärest
Prokonnesose kivimurdudest. Külastajatele jäävad peaaegu märkamatuks pinnakatte all olevad
tugielemendid: lubjakivi, kohalik roheline graniit, tellised, mört ning pliist ja rauast klambrid.
Samuti ei märka me puidust ühendustalasid võlvide ja sammaste vahel, mida kasutati
rajatisesiseste rõhkude stabiliseerimiseks. Marmori ja tellisvõlvide kombineerimine ehitusel
viitab betoonarhitektuurile, kuid materjalivalik hoopis Rooma-aegsele Väike-Aasiale omastele
ehitamisviisidele.
Hagia Sophia oli katedraal, Konstantinoopoli patriarhi residents ja Bütsantsi keisririigi
peamine tseremoniaalkirik 1453. aastani. Kuna kirik on sattunud mitmete vallutajate teele ja
loodusõnnetuste valdusesse, on selle kunagisest hiilgusest vähe alles jäänud. Aastate jooksul on