Lambakasvatus
Kuigi valge ristik ei ole põuakartlikel aladel püsiv liik, siiski
võetakse teda seemnesegusse 3...4 kg/ha. Tänu oma heale vegetatiivsele uuenemisele võib
valge ristik niiskematel aastatel kiiresti levida ja anda kõrge toiteväärtusega tiheda
rohukamara. Punane ristik tavaliselt lamba karjamaale ei sobi, ühelt poolt tema kõrge kasvu
tõttu ja teisalt seetõttu, et lamba sõrad vigastavad punase ristiku juurekaela, mistõttu
vigastatud taim hukkub. Juhul kui aga tahetakse rajatavalt rohumaalt saada esimesed 2...3
kasutusaastat väärtuslikku sööta talveks (s.o. head heina ja silo, eriti imetavate uttede
proteiinitarbe katmiseks), siis võiks seemnesegusse võtta valge ristiku asemel (seeme kallis ja
raskesti kättesaadav) punast ristikut. Diploidsed punase ristiku sordid (`Jõgeva 433')
langevad taimikust välja 2...3 aastaga, kuid tetraploidsed sordid (`Ilte') püsivad 3...4
kasutusaastat. Lähtudes sellest, mitu aastat tahetakse rohumaad enne karjatamist kasutada