Jäätmekäitluse referaat
jäätmeid, mistõttu võib nn. olmeprügilas leiduda ka ohtlikke-, ehitus-, tööstus- jms. jäätmeid.
Sellistest jäätmetest leostub välja suur hulk saasteaineid. Eestis loodi enamik prügilatest 1970-ndatel.
Kuna prügilad rajati ilma projektita, siis puuduvad neil enamjaolt drenaazitorustik ja
puhastusseadmed. Eelkõige on probleemiks nõrgvesi, mis filtreerub läbi prügilasu ning põhjustab
prügilat ümbritseva keskkonna saastumise. 1970-ndatel aastatel rajataud prügilad on tänaseks
amortiseerunud ning uus jäätmekäitlusseadus välistab nende igasuguse edasise ekspluatatsiooni.
Tulevikusuund on senisest rohkem rõhku panna keskkonnasäästlikule prügikogumisviisile, mis on
tugevasti kanda kinnitanud Põhjamaades ja arenenud Lääne Euroopa riikides. Samuti sätestab uus
jäätmekäitlusseadus täpsed eeskirjad vanade prügilate sulgemisele, uute prügilate avamisele ja
erinevate jäätmete ladustamisele