Metsade sääst
Linttraktorite kasutuselevõtuga sajandi teises pooles ja tüvestena väljaveoga (kestis
1965.aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni) kasvasid aina lageraielankide pindalad ja
suurenesid pinnasekahjustused metsas. Kokku ei sobinud alati plaanimajandus ja
metsatööks kesised talved, mistõttu tuli nn. talviseid lanke raiuda ka külmumata
pinnasega. Tavalised olid sügavad roopad ja soostumisprotsessid raiestikel, kuhu
vaatamata aastate viisi järjestikustele metsakultuuri rajamistele metsa peale ei saadud.
Kui ilmnes, et traktorite kasutamisega kaasneb suur puude, pinnase ja alustaimestiku
kahjustamine, üritati veel hobuvedu elustada, see jäi aga tagajärjetuks.
.
Praegusel ajajärgul toimub langetamine, laasimine, järkamine raiekohas kas
mootorsaagide või harvesteritega, puidu kokkuvedu ratas- kokkuveotraktoritega,
väljavedu tarbimiskohta suure kandejõu ja mitmesillaliste veoautodega. Kadunud on
inimjõul metsamaterjali laadimine.
Puude varumise aeg