Pärnu jõgi
esimesl poolel olid Pärnu jõelveskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael.
Üks suurejoonelisemaid ideid Pärnu jõe kasutamisel tekkis Rootsi suurvõimu ajal, mil
soovitati rajada Pärnu- Viljandi Tartu veetee.Veeteed mööda oleks toimunud enamik Eesti
kaudu liikuvast Venemaa (eelkõige Novgorodi ja Pihkva) transiitkaubandusest. Laevatee
rajamise kavatsust tõestab 1688. aastal. Pärnu magistraadi leping jõe puhastamise kohta
Pärnust kuni Viljandini.Veetee rajamiset olid eluliselt huvitatud eelkõige Pärnu ja Tartu
kaupmehed, kes olid kaotanud oma senise kaubandusliku tähtsuse Riias ja Narvas.
Pärnu jõge ja tema harujõgesid kasutati aastasadu ka palgiparvetamiseks ning seetõttu
olid kõik mineviku saeveskid. Et parvetamisega seoses ujus vee peal päris palju raha ei
saanud lasta sel omasoodu ja isevoolu toimida, vaid igal aastal moodustati parvetuskomisjon
ja määrati vastutajad.