Tammsaare ja Gailit elulugu
mõtteehitised, mis väljendavad ütleja elukogemustel põhinevat sisemist veendumust ja on
seetõttu usutavad, kuigi nende ebaharilikkus tundub kõrvale algul tõrksalt kõditavana (,,Naist
peab pidama nagu noort hobust - ohjad pingul ja valjad peas. Kangvaljad, need on naisele
kõige paremad. Usu, väimeespoeg, naine ei tunne muidu oma väärtust, ei usu, et mehel temast
midagi on, ei usu sedagi, et mees teda armastab."). Veelgi kõrgemaks, ei tea, kas enam
koomilise rajamailegi kuuluvaiks, klassifitseeruvad lõpuks resigneeritud, skeptilised
elutarkuse aforismid, mis käsitlevad elu ja usu mõtet või mõttetust (Indrek räägib isale:
,, ,,Vargamäe on sunnitööliste paik, aga inimene ei saa ilma sunnitööta läbi. Inimene ei oska
ilma sunnitööta elada, olgu see sunnitöö vabatahtlik või teiste poolt peale pandud. Mina
tahtsin, et teised paneksid mu sunnitööle, aga nemad ei pannud: nemad arvasid, et mina ei
vaja seda
annaabi.ee 
