Kiirjooks
tingituna paranesid maailmarekordid märgitud ajavahemikul mõnevõrra rohkem. Tendents jäi
aga samaks. 100 m ja 200 m jooksudes oli areng vastavalt 5,4% ja 7,2%, kestusjooksudes ja
hüpetes 11,7% (800 m) kuni 17,4% (kõrgushüpe), heidetes aga koguni 34,5% (ketas) kuni
47% (kuul). Sama tendents ilmneb üldreeglina ka teiste tasemetega (olümpia-, rahvus- jne.)
rekordite arengus. Seejuures langeb suur osa kiirjooksu rekordite arengust sünteetiliste
(elastsete) rajakatete kasutuselevõtu arvele. (Teatavasti sünnivad seda paremad
kiirjooksutulemused, mida tugevam on sünteetiline kate). 21. sajandi märgusõnaks on
"mondo" rajakate, mis on kaasa aidanud ka uuele sprindirekordite puhangule.
Tänapäeva tippsprinterite ja antiikolümpiamängude parimate jooksukiirusi pole paraku
võimalik võrrelda. Polnud ju antiikolümpiamängudel ajavõtuseadmeid ja dromos e.
staadionijooks toimus võidu peale. Kaudseid andmeid antiikatleetide jooksukiiruste kohta
siiski on
annaabi.ee 
