10.2010) Kättesaadavaks koguseks on umbes (6-12 kg/ha. Soodsates tingimustes, hea agrofooni ja küllaldase niiskuse korral aga nektsarivoolus õites tõuseb ja mesilastele kättesaadav osa on suurem. (Riis, Karise, 2015) Punase ristiku sordid Eesti Vabariigi Sordilehel on 2013. Aastal 12 sorti, neist 7 on varajased (,,Atlantis", ,,Harmonie", ,,Jõgeva 433", ,,Maro", ,,Mars", ,,Varte", ,,Vesna"" ja 5 hilist (,,Ilte", ,,Jõgeva 205", ,,Rajah", ,,SW Ares", ,,Vivi") (Sordileht seisuga 8. Jaanuar 2013). Jõgeval on neist aretatud sordid: ,,Jõgeva 433" (diploidne), ,,Jõgeva 205" (diploidne) ja ,,Varte" (tetraploidne) ja ,,Ilte" (tetraploidne) (Tamm, 2007). Tetraploidse punase ristiku sordi aretustöö algas Jõgeva Sordiaretuse Instituudis 1972. aastal (Kotkas, 1990). Aretuse lähtematerjalina kasutati sorte `Jõgeva 433' ja `Jõgeva 205', kuna need on kohaliku kliimaga väga hästi adapteerunud. Aretustöös liiguti seemnesaagi
Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. elutegevuseks vajalik energia sünteesiprotsesside lähteaine saamine Enamus loomi on heterotroofid. Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. Miksotroof Organismid, kes suudavad vastavalt keskkonnale oma ainevahetustüüpi muuta. roheline silmviburlane putuktoidulised taimed Huulheinad Kärbsepüünis Dionaea muscipula Kanntaim Nepenthes rajah Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid). Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse