Keskaegsed võitlustehnikad
Võitlusest
,,Vehklemise" mõiste tekis tulirelvade tulekuga, kui nii kilp, kui ka rasked täisplaatturvistikud muutusid
ebaefektiivseteks ning kas kadusid, või modifitseerusid. Näiteks täisplaatturvis asendus poolturvisega,
mis erinevalt esimesest kattis ainult inimese kere, pea, reied, õlad ja käed. Kilp kaos sootuks mineviku.
Nagu kaitse täiendub vastuseks rünnaku vahendite arengule, nii ka mõõk muutus kordinaalselt, saades
brutaalse kaaluga raiumisrelvast, kergeks pikaks teraks, mida sai juhtida juba üksnes randme abil,
erinevalt keskaegsest mõõgast, mida käsitleti kogu käega ja õlaga, aidates kaasa veel kogu oma kehaga.
Võitlus kunstis: kus Vehklemise õpetuse nurgakiviks on küsimus: ,,Kuidas torgata oma vastast ilma
vastulöögi saamata?" Nii et kasutada mõistet ,,Vehklemine" rääkides keskajast ei ole korektne.
Esimene asi mida peab algaja mõgavõitleja selgeks saama, on kolm vehklemise põhipunkti
1