Uurimistöö 5-9. klassi õpilaste lugemisharjumuste kohta
Kadumas on
vabatahtlik lugemine naudingu eesmärgil. Suurenenud on noorte hulk, kes ei armasta
lugeda, ei satu teatrisse ega kinno, nende noorte funktsionaalne kirjaoskus ei
võimalda igapäevases elus edukalt toime tulla. (Rebane 2012)
Kärt Hellerma sõnul ei ole niisugune olukord ainult noorte hulgas. Ühiskonnas
laiemaltki on vaimsed hoiakud kiiresti asendunud ratsionaal-pragmaatilistega - kuni
selleni välja, et ilukirjanduse lugemist peetakse lapsikuks ja aega raiskavaks
ajaviitseks. Raamatuid asendab arvuti, väärtusi ammutatakse igapäevaelust ning
samastumist pakuvad sotsiaalvõrgustikud ja suhtumine lugemisse on üha tõrksam.
Tema arvates pole lugemine raske töö ega pingutus, vaid pigem rõõmu ja kergustunde
allikas. Raamatud annavad teadmisi ja jutustavad lugusid ning nad pakuvad võimalust
osaleda ühes teises, argielust väljaspool asuvas maailmas. See on selge ja
konkreetne maailm, erinevalt meid ümbritsevast tegelikkusest, mis on palju
annaabi.ee 
